Artikkel ilmus ajalehes Postimees 19.07.2010.

Võidusamba ehitus on kui Kolgata tee, ainult et kandja irvitab rahvale näkku
(Harjumäe rist kui Eesti ehitushangete süsteemi klaasjas peegeldus)

Tõnis Tarbe
Arhitekt, Eesti Projektbüroode Liidu esimees

Pidulikud kõned, puhkpilliorkester, riigikogu ja valitsuse liikmed, paraadvormis sõjaväelased ja muu rahvas. Avatakse Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi uut haldushoonet. Tikuvõileivad, pidulik meeleolu. Korraga aga kustub hoones valgus, väljakannatamatu kuumus muudab hingamise raskeks ja osa hoone kolmanda korruse paneelidest kukub tänavale. Vallandub paanika.

Minister annab järgmisel päeval pressikonverentsi, kus nimetab juhtunut küll kahetsusväärseks ehitusfirma praagiks, kuid siiski tavaliseks ehitusjärgseks vaegtööks. Ühtlasi väljendab ta heameelt, et keegi viga ei saanud ja et kogu hoonet pole tarvis lammutada. Kusagilt aga ei leita ehitusprojekti. Kellelegi tuleb meelde, et ehitaja vist pidi projekti pealekauba tegema. Kordub sama, mis Vabadussõja võidusambaga!
Kuulajatel on piinlik.

Selline olukord võib taaskord tõeks saada riigis, kus ehitushangete võitja valimisel on otsustavaks kriteeriumiks sõltumata sisust madalaim hind. Lisaks omaniku ebakompetentsus ehitushanke läbiviimisel, arutu kiirustamine ja riigi tehnilise intelligentsi järjepidev alahindamine. Kõik võiks olla teisiti, kui riigihangete läbiviimisel ehituses järgitaks arukaid ja kogu maailmas praktiseeritavaid põhimõtteid ega tehtaks rumalaid korralduslikke vigu kilplasliku järjekindlusega.

Esimene viga.
Vabadussõja võidusamba ehitushankeks valiti „võtmed kätte“ meetod, kus nii projekteerimise kui ka ehituse eest vastutab peatöövõtja. Selline meetod võib sobida lihtsamate massehitiste puhul nagu laod, tootmishooned ja karjalaudad, kus esineb rohkelt tavapäraseid tehnilisi lahendusi. Ei sobi aga unikaalobjektide puhul nagu seda oli võidusamba lahendus, mis ei allu massehituse reeglitele. Ja nõudis erilahendusi nii konstruktsiooni, kliimatingimustele vastupidamise kui ka elektritehnilises osas. Unikaalobjektile omaste tunnustega ehitisi on meie ümber tegelikult palju ja väited, et sellise ehitise juures vead ongi lubatud, pole õigustatud. Veelkord – unikaalsus ei ole eksperimentaalsuse sünonüüm!

Teine viga.
Hanke võitjaks kuulutati maailmas väga tuntud ja pikkade traditsioonidega luksustooteid valmistav klaasipuhumise firma, kes kindlasti huvitus võidusamba klaasdetailide tegemisest. Ehituse terviklahenduse teostamine on aga sellele firmale selgelt üle jõu käiv pealiskaudselgi tutvumisel nende koduleheküljega. Hanke korraldajad tekitasid aga sundseisu – kas kõik või mitte midagi. Ja õnnetuseks valiti kõik nagu mitmete teistegi ehitushangete puhul (analoogne oli Solarise keskuse hange).

Kolmas viga.
Ehitushanget ei korraldatud ehitusprojekti, vaid lähteülesande alusel. Lähteülesanne on reeglina dokumentide kogum, mis kirjeldab tellija soove, kuid ei anna lahendusi. Lähteülesandele aga ei ole võimalik teha ehituslikku ekspertiisi. Seetõttu sobivad lähteülesanded pigem projekteerimise alustamiseks, kuid kindlasti mitte ehitushanke läbiviimiseks. Tööprojekt seevastu on dokument, mis annab tehnilised lahendused jooniste ja kirjelduste näol, mille taga on kindel projekteerimistööde teostamise kord ning esitatavate dokumentide koosseis. Mida keerukama või unikaalsema objektiga on tegu, seda hoolikamalt ja valitumalt tuleb kaasata ehitusprojekti koostamisse spetsialiste. Ainult mitmete võimalike lahenduste vaagimine annab teosele eeldatavalt parima tehnilise lahenduse.

Neljas viga.
Enne ehitushanke läbiviimist ei tehtud avalike ehitiste puhul kohustuslikku ehitusprojekti ekspertiisi, mis on nõutav ja tavapärane unikaalsete ehitiste korral. Seda polnudki võimalik teha, kuna ehitusprojekti ennast ei olnud! Ekspertiisi käigus selgub, kas on tarvis projekti sisse viia täiendavaid muudatusi, et ehitise ohutus, tehnosüsteemide töökindlus, ökonoomsus ja iga oleks tagatud. Ekspertiise hakati tellima alles peale ehitise valmimist!

Viies viga.
Ehitusprojekti alusel ei koostatud objekti taotluseelarvet ehkki teadmised, valmisolek ning eksperdid on Eestis olemas. Puudus ju ehitusprojekt mille alusel seda teha. Seepärast oli võimatu taotleda piisavaid ning põhjendatud rahaeraldisi riigieelarvest või muudest allikatest. Taotluseelarvega tõsine tegelemine on reeglina ebamugav, sest sealt saab arvude keeles – ehk ilma emotsioonideta eeldatavad otsesed kulud, kaudsed kulud, tasuvusaja (antud objekti puhul ei ole see vajalik), projekteerimiseks ja ehitamiseks kuluva optimaalse ajakulu. Ehkki need andmed on analüüsiks väga vajalikud, on nad ebamugavad, sest rebivad eest roosad prillid lubajameeste silmadelt. Samaaegselt jäädakse aga ilma orientiiridest pakkumiste võrdlemisel ning optimaalse töövõtja valikul.

Kes vastutab? Vastus pole keeruline – omanik! Kas teate, kes on omanik? 9. juuli 2010 kaitseministeeriumi pressikonverentsi materjalidest seda vastust ei saanud. Kui aga ministeerium, kus peaks valitsema pragmatism ja analüütilisus, ei suuda enda ehitusalast ebakompetentsust ning järjestikku tehtud vigu tunnistada, ei olegi analoogsete prohmakate lõppemist oodata.

Meie võidusamba vead on valdava osa meie ehitushangete korralduse kurvastavaks peegelpildiks. Riigihangete peamiseks tunnusjooneks on protsessi kiire salastamine koheselt pärast niiöelda parima pakkuja leidmist. Kodanik ei saa jälgida protsessi, veel vähem seda protsessi mõjutada. Avalikus hankes tegutsev hankija ja pakkuja on hankelepingu sõlmimisel ja lepingu täitmisel väljaspool kontrolli, olles mõlemad kahetsusväärselt sageli huvitatud puuduliku töö varjamisest.
Vigased otsused ehitushankele eelneval perioodil vähendavad drastiliselt ehitise ohutust, viivad ehitusprotsessi reeglina ajalisse ummikusse, mõistmatutele kokkuhoidudele kvaliteedi arvelt. Järelevalve ehitushangete täitmise üle jääb formaalseks ja aruannete efektiivsus praktiliselt olematuks senikaua kui hankeid viiakse läbi ülalkirjeldatud vigadega.

Ohutu ning kvaliteetse ehitise saamisloos on olulisel kohal kvaliteetne ehitusprojekt, vastasel korral peame üha sagedamini tänaval kõndides vaatama ülespoole ning olema valmis kõrvale põikama järjekordselt pudeneva paneeli eest.

Ehitusprojekt kui segav pisiasi
 

22.juuni 2010 ajalehes Eesti Ekspress ilmus artikkel “Solarise ehitasid lugupeetud äpud”., milles toodi välja 10 saladust Solarisest, mida keegi kusagil rääkis. Juttu oli Solarise juhi Peeter Rebase tujudest, ehitustööde päevikust, lae olematust projektist, ehitajate suhtumisest ripplagedesse, ootamatust takistusest lae ehitamisel, lae kinnitusviisi muutmisest, lae allakukkumisest, ripplae peal käimisest, ohtlikust kokkuhoiust ja uute õnnetuste vältimisest. Seega oli Solarise ehitamisel probleeme tohutult, kuid põhiliseks kujunes see, et varisenud lagi valmis väidetavalt seda tööd teinud töötaja elu esimese joonise põhjal.

Tegelikult on põhiprobleem hoopis mujal:

Tüüplahendusest keerukama konstruktsiooni, antud juhul akustilise ripplae projekteerimisse ei kaasatud vajaliku oskustega spetsialiste. Kergekäeliselt suhtus tellija oma poolt paigaldatud akustiliste seadmete ja konstruktsioonide parameetrite analüüsi mis kokkuvõttes viis nähtud tulemuseni. Kergekäeline, kiirustatud ning koordineerimatu projekteerimistegevus on ühiseks nimetajaks. Tellija ei suuda teha äriplaanile reaalset ajagraafikut, talle tundub, et tema viivitused ning möödalaskmised peab kompenseerima projekteerija ja ehitaja. Sellises olukorras soovib ebakompetentne tellija reeglina vastutuse delegeerida kellelegi ning reeglina satub sellega löögi alla ehitaja, kellele esitatakse ahvatlev ettepanek ”võtmed kätte” hankele. Sellega kaasneb ka ühine kujutelm, et lõpptulemus on kiirem, kvaliteetsem ja odavam.

Solarise keskust ei ehitanud äpud, kuid kui ehitusprojekt on tellijale segav pisiasi ning tööprojekt koostatakse osaliselt, kiirustades ehitustööde käigus, ei ole võimalik loota paremale tulemusele. Ehitaja kohustus on ehitada kvaliteetselt talle edastatud tööprojekti alusel, kuid antud juhul kohustati ehitajat samaaegselt ehitamisega projekteerima, mis on selgelt üle ehitaja kompetentsi käiv tegevus. Arhitektuursed ning tehnilised lahendused on ehitusprojektis, mille koostab vastavate oskuste ja kogemustega projekteerija ning ehitada on võimalik ainult tervikuna valminud tööprojekti alusel.

Ehitise omanik peab mõistma, et tema on lõpptulemuse eest vastutav, tema otsused ja valikud on määrava tähtsusega. Ehitise elukaare kogukuludest moodustab ehitusmaksumus ainult 1/6 ja ehitusprojekti koostamine alla 1%. Arvestades ülaltoodut on ehitamine ehitusprojekti järgi omanikule odavaim ning ohutum.

15.06.2010

11. juunil 2010 toimus Riias, Läti Vabariigis Läti, Leedu ja Eesti projektbüroode (arhitekti- ja inseneribüroode) liitude  esindajate kohtumine. Kohtumisest võtsid osa Läti, Leedu ja Eesti projektbüroode liitude tegevdirektorid ning Läti projekteerimisbüroode juhid. Eestist osales kohtumisel Eesti Projektbüroode Liidu tegevdirektor Mauno Inkinen.

Kohtumise esimeses osas, nõupidamisel, arutati kuidas ellu jääda ja areneda käesolevates majandustingimustes, ekspordiga seotud küsimusi, kutsete andmist arhitektidele ja inseneridele, jm. projekteerijate tegevusega seotud küsimusi. Kõik kõnealused Balti riigid on huvitatud ettevõtluskeskkonna parandamisest (Leedus kavandatakse Arhitektuuriseadust), ekspordi suurendamisest (mõned Eesti projekteerimisbürood, nagu TARI AS, tegutsevad edukalt Lätis) ja kutsete andmise tõhustamisest.

Kõikides kõnealustes Balti riikides on nõudlus projekteerimisteenuste ja ehitamise, va teede projekteerimise ja ehitamise, järele vähenenud. Projekteerijatel, eriti arhitektidel on tööd vähevõitu (käibed vähenenud kuni 50%). Suur konkurents hangetel   on kaasa toonud projekteerimishindade languse, kordades. Kui Lätis ja Leedus korraldatakse projekteerimise ja ehitushankeid üldjuhul eraldi, siis Eestis on kahjuks tavapärane korraldada projekteerimise ja ehitushankeid koos. Oleme seisukohal, et  eriti praeguses majandusolukorras peab pöörama erilist tähelepanu Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC) lepingutüübi õigele valikule, kuna FIDIC lepingute järgi konsultatsiooni- ja ehitusprojektide elluviimist on võimalik efektiivsemaks muuta läbi tööde läbiviimiseks kasutatavate lepingutüüpide valiku.

Pärast nõupidamist Läti Projektbüroode Liidus külasti Patollo kaubanduskeskuse ehitust (ehitusplats Riia vanalinnas, tegemist on suure kaubanduskeskusega nagu GUM Moskvas) ja Riia linnaga vahetult piirnevat arenduspiirkonda. Hetkel töötas Patollo ehitusplatsil 280 töölist ja 33 000 m2 suurune kaubanduskeskus peab valmima k.a. septembris. http://www.patollo.lv/index.htm. Arenduspiirkonnas, mis on analoogne meie põllumaale rajatud arendustega, oli tohutul hulgal müümata elamispinda, mis peegeldab hästi pingelist majandusolukorda Läti Vabariigis.  Kuid märke on olukorra paranemisest. Meie lootus on, et kuna Eesti sisenes majanduslangusesse esimesena, on tal sealt ka võimalus esimesena väljuda.

Lugupidamisega,
Mauno Inkinen
Tegevdirektor

Estonian Association of Architectural and Consulting Engineering Companies   Kalasadama 4   10415 Tallinn   Estonia Tel. / Fax: 372 (6) 60 47 95 372 (6) 60 47 95 Email / WWW: epbl@online.ee www.epbl.ee

Latvian Association of Consulting Engineers   Kr. Barona st. 99/1a   LV-1012 Riga   Latvia Tel. / Fax: 371 6728 4903 371 6728 4907 Email / WWW: lika@lika.lv www.lika.lv

Lithuanian Association of Consulting Companies   A. Gostauto g. 8-312   LT-01108 Vilnius   Lithuania Tel. / Fax: 370 (5) 231 24 54 370 (5) 231 24 54 Email / WWW: lacc@takas.lt www.lacc.lt

01.06.2010

Projekteerimisettevõtjate õppereis Minski


Projekteerimisettevõtjate (arhitekti–ja inseneribüroode) õppereis ekspordi edendamiseks Minski, Valgevene Vabariiki toimus 25-28.05.2010.

Minskis ümarlauanõupidamisel arutleti teemal ”Valgevene Vabariigi seadusandluse erisused ehituse ja projekteerimise sfääris, üleminek Euroopa standarditele (Eurokoodeksitele)“.
Ümarlauanõupidamisest võtsid osa Valgevene Turunduse Rahvuslik Keskus, Valgevene Arhitektide Liit, Minskprojekt, Mosstroikomplekt, Stroikonsaltprojekt, Ehituskompleks, C Pluss, Stroimajandus, Giproselstroi, Ülevabariigiline Ehitusleht, jt). Kohtuti erinevate projekteerimisega tegelevate organisatsioonidega (Turunduse Rahvuslik Keskus, Valgevene Arhitektide Liit, Minskprojekt), külastati Valgevene Arhitektide Liitu ja projekteerimisfirmat Minskprojekt, peeti nõu Eesti Vabariigi esindaja härra Harry Lahteini, advokaadibüroo Soraineni ning Minski Eesti Äriklubi liikmetega.

Eesti ekspordist huvitatud projekteerimisfirmad õppisid tundma sihtturu - Valgevene - ärikultuuri ja ettevõtluskeskkonda, said uusi põnevaid kogemusi ja teadmisi, loodi eeldused võimalike partnerite leidmiseks ning Eesti eksportööridele omavaheliseks koostööks.

Õppereisist osavõtjad tõdesid, et Minskis on inimesed sõbralikud ja rõõmsad, tänavad laiad ja puhtad, hooned asjatundlikult projekteeritud ja ehitatud. Valgevene on integreerumas EL süsteemi ja projekteerimisturg avanenud, kuid säilinud on teatud barjäärid. Seega on Valgevene projekteerimistrul teatud eripärad mida on turule sisenejatel vajalik teada ja tunda, näiteks bürokraatia ja hierarhilisus. Eelpoolnimetatule vaatamata on Valgevene projekteerimisturg Eesti arhitekti- ja inseneribüroodele ahvatlev väljakutse.

Lisaks on Valgevene Arhitektide Liit allkirjastamiseks ette valmistanud partnerlus- ja koostöölepingu teksti.

Õppereis Minski toimus Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) eestvedamisel koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Valgevene Balti Ettevõtjate Koostöö Keskusega.
Õppereisi toimumist kaasrahastas EASi Teadmiste ja oskuste arenguprogrammi raames Euroopa Sotsiaalfond.

Eesti delegatsiooni kuulusid:
1.EA Reng AS, Marika Utkin,  juhatuse liige
2.-3. AS Resand, Andres Neeme, juhataja and  Alar Just, peakonstruktor
4.-5. Innopolis Insenerid OÜ, Oivo Manninen, juhatuse esimees ja Riivo Anton, juhatuse liige
6. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ (REIB OÜ), Margus Saavik, juhataja
7. Arhitektuuribüroo Luhse&Tuhal OÜ, Tanel Tuhal, architekt, juhatuse liige
8. Eesti Projektbüroode Liit (EPBL/EAACEC), Mauno Inkinen, tegevdirektor
9. Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus AS, Kalle Rõõmus, architekt, juhataja
10. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Anneli Teas, ekspordivaldkonna koolituste projektijuht
11. Anatoli Ilkevitch, juhatuse esimees, Valgevene Balti Ettevõtjate Koostöö Keskus

Lugupidamisega,
Mauno Inkinen

30.04.2010

Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) 22.04.2010 toimunud aastakoosolek valis uue 9-liikmelise juhatuse kooseisus Tõnis Tarbe OÜ (esindaja Tõnis Tarbe), Sweco Projekt AS (esindaja Aare Uusalu), EA Reng AS (esindaja Marika Utkin), Nord Projekt AS (esindaja Andres Saar), EstKonsult OÜ (esindaja Lembit Linnupõld), K-Projekt AS (esindaja Rein Annusver), KOKO arhitektid OÜ (esindaja Raivo Kotov), Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus AS (esindaja Kalle Rõõmus) ja TARI AS (esindaja Viktor Uibo).

Uus juhatus valis enda hulgast juhatuse esimehe ja aseesimehe 29. aprillil toimunud juhatuse koosolekul – Tõnis Tarbe, juhatuse esimees ja Aare Uusalu, juhatuse aseesimees.

EPBL-i tegevuse põhisuundade (arhitekti ja inseneri elukutse ja maine tõstmine, ettevõtluskeskkonna parandamine ja ausa konkurentsi propageerimine, projekteerimis- ja konsultatsioonitegevuse arendamine) paremaks elluviimiseks ja avalikkuse informeerituse ja teadlikkuse tõstmiseks juhatus otsustas olemasolevate liikmete aktiivsust tõsta ning ühisarvamuste ja -ettepanekute esitamist tõhustada.

Ülevaatamisel ja ümberhindamisel on EPBL toimkondade ja töörühmade vastutusalad ja töökorraldus.

Vajalike meetmete rakendamise hulgas on EPBL uue kodulehe käivitamine ja EPBL arengukava/strateegia koostamine.

Hanketingimuste koostamiseks professionaalsel tasemel on Eesti Projektbüroode Liit koostanud ning tõlkinud väga häid juhendeid, korraldanud seminare, andnud selgitusi kuid vaatamata sellele on riigihankeid korraldavad ja läbiviivad instantsid jätkuvalt madala kvalifikatsiooniga või kvalifikatsioonita. Seepärast on halvasti korraldatud riigihangete kriitika ning nende korraldajate nõustamine meie tegevuses jätkuvalt olulisel kohal.

22.04.2010

Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) aastakoosolek toimus tähelepanuväärsel päeval, so 22.04.2010 (NATO üritus Tallinnas) Eesti Rahvusraamatukogus.

Aastakoosoleku tervituskõnega esines insener Tiit Masso, kes tutvustas EPBL-is tõlkimisel olevat Rahvusvahelise Insenerkonsultantide Föderatsiooni (FIDIC) Nõustamisteenuste (projekteerimise) juhendit. Kvaliteetne ehitusprojekt eeldab seda, et kõik on vastastikku erinevate erialade poolt läbi kontrollitud ja kõik asjad klapivad omavahel kokku. Eesti projekteerimisturg on Metsik Lääs või Metsik Ida. Tellija on segaduses ega tea kust otsida õiget projekteerijat. Seetõttu taoline FIDIC projekteerimise juhend tuleb viia kõikide tellijateni.

Olukorrast projekteerimissektoris rääkis juhatuse esimees Andres Saar Nord Projekt AS-ist. Andres Saar selgitas et sektoris on olnud taandareng hullem kui me oma halvimas prognoosis oodata oskasime. Projekteerimisfirmade käibed on kahe aasta jooksul vähenenud pea kaks korda. Töid on vähe, palgad langenud, motivatsioon puudub. Kuid ekstreemsetele tingimustele vaatamata on meie liikmesfirmade juhid käitunud tööandjana väga vastutustundlikult ja säilitanud 80 % töökohti.

EPBL tegevusest rääkis tegevdirektor Mauno Inkinen. Ehitiste kavandajate tegevusvaldkond on lai, tegeleme ehituslike konsultatsiooniteenuste (projekteerimine, ehituslikud ekspertiisid, omanikujärelevalve teenused, energiatõhususe auditid jne) alal. EPBL-il on kolm tegevuse põhisuunda: arhitekti ja inseneri elukutse ja maine tõstmine, ettevõtluskeskkonna parandamine ja ebaausa konkurentsi vastu võitlemine, projekteerimis- ja konsultatsioonitegevuse arendamine.

Seminari osas esines vandeadvokaat Priit Lätt Advokaadibüroost Glimstedt Straus & Partnerid juhtivpartner, kelle ettekanne käsitles aktuaalseid aspekte riigihangetega seoses. RHS-i on lisatud volitusnorm Vabariigi Valitsusele ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamise eeskirja kehtestamiseks (vt § 181). Põhjenduseks: ehitus- ja projekteerimistööde hanked viiakse läbi sageli asjatundmatult ning seega oleks vajalik reguleerida nimetatud hangete täpsemad nõuded. Hankedokumendid on sageli formaalsed ja esitatud tingimused põhjendamata, ebaproportsionaalsed ja mitteasjakohased. Sellest tulenevalt on seadusandja pidanud vajalikuks ehitus- ja projekteerimistööde riigihangetes mõningates aspektides kohustuslike erinormide sätestamist.

NB! Valiti uus EPBL juhatus ja revisjonikomisjon. Uus juhatus valib enda hulgast juhatuse esimehe ja aseesimehe 29. aprillil toimuval juhatuse koosolekul.

13.04.2010

12. aprillil 2010 toimus Soome Vabariigis, Tapiolas, Espoo Kultuurikeskuses Soome Projektbüroode Liidu (Suunnittelu- ja konsulttitoimistojen liitto SKOL ry) aastakoosolek ja seminar, millest võtsid osa Eesti Projektbüroode Liidu juhatuse esimees Andres Saar ja tegevdirektor Mauno Inkinen.

Kõige suuremaks SKOL ry aastakoosoleku uudiseks oli see, et SKOL ry aastakoosolek kiitis heaks ühinemise Tehnoloogiatööstuse Liiduga (Teknologiateollisuus ry), mille tagajärjel moodustub eriti võimas ühendorganisatsioon ja paranevad SKOL ry tegevus- ja eestkostevõimalused (vt SKOL liittyy Teknologiateollisuuden toimialayhdistykseksi).

Seminari teemaks oli „Partnerluses on tulevik“ ("Kumppanuus on tulevaisuutta"). Seminarist võttis osa 140 liikmesfirmade, klientide ja sidusrühmade esindajat. Esinejate hulgas oli ka ülikoolide esindajaid ja Euroopa Projektbüroode Föderatsiooni (European Federation of Engineering Consultancy Associations EFCA) president Panos Panagopoulos. Soome kolm ülikooli (Helsingin Kauppakorkeakoulu, Taideteollinen Korkeakoulu, Teknillinen Korkeakoulu) moodustasid 01.01.2010 Aalto Ülikooli, kus teadus, kunst, tehnoloogia ja äri kohtuvad. Eesmärgiks on ühendada eelpoolmainitu üheks tervikuks, kus äri, ehitiste kavandamist ja tehnoloogiat on kavas käsitleda edumeelse ja praktilise koolituse käigus nii bakalauruse- kui ka magistrikraadi tasemel (International Design Business Management). Ülikooli lõpetajatena soovitakse  näha persoone kes teavad ja oskavad palju - ühiskonna suunanäitajaid - tervikprotsesse mõistvaid ja sõltumatuid spetsialiste (vt SKOL-konsulttipäivän 2010 alustukset).

Lugupidamisega,
Mauno Inkinen
Tegevdirektor

SKOL liittyy Teknologiateollisuuden toimialayhdistykseksi

SKOLin vuosikokous hyväksyi maanantaina 12.4.2010 yhteistyösopimuksen Teknologiateollisuus ry:n kanssa. SKOL liittyy Teknologiateollisuuden toimialayhdistykseksi vuoden 2011 alusta. Liittymisen myötä SKOLin toiminta- ja edunvalvontamahdollisuudet paranevat sekä elinkeinopolitiikassa että työmarkkinatoiminnan ja juridisten palveluiden osalta.

Liittojen yhdistyminen lisää teknologiateollisuuden ja asiantuntijayritysten yhteistyömahdollisuuksia kehityshankkeissa ja parantaa molempien alojen asemia kansainvälisessä kilpailussa.  Teknologiateollisuuden rooli asiantuntijayritysten edustajana vahvistuu.

Työmarkkinoille muodostuu entistä vahvempi toimija, kun SKOLin jäsenkunnan Suomessa työllistämät noin 10 000 ylempää toimihenkilöä ja 4000 toimihenkilöä tulevat Teknologia-teollisuuden piiriin. Liittymisen jälkeen Teknologiateollisuuden yritykset edustavat noin 35 000 toimihenkilöä ja yli 60 000:ta eli puolta yksityisen sektorin ylemmistä toimihenkilöistä.

SKOLin yritykset yhdessä tietotekniikka-alan yritysten kanssa muodostavat teknologiateollisuuteen  yhteisen asiantuntijapalveluihin keskittyvän toimialan. SKOL hoitaa edelleen itsenäisesti suunnittelu- ja konsulttialaa koskevat elinkeino- ja yrittäjäpoliittiset tehtävät. Teknologiateollisuuden organisaatio puolestaan vastaa alan työmarkkinatoiminnasta ja yleisestä elinkeinopolitiikasta strategisina aihealueinaan innovaatioympäristö, koulutus ja osaaminen sekä energia ja ilmasto.

SKOL-konsulttipäivän 2010 alustukset

Konsulttipäivän 2010 teemana oli "Kumppanuus on tulevaisuutta". Tilaisuuden alustukset ovat ladattavissa linkistä "lue lisää".

Tilaisuus järjesttiin Espoon Kulttuurikeskuksessa maanantaina 12.4.2010 kello 14 alkaen. Teemana oli "Kumppanuus on tulevaisuutta". Tilaisuuteen osallistui 140 jäsenyritysten, asiakkaiden ja sidosryhmien edustajaa.

Ohjelma

Alustukset:

Future perspectives and European partnerships, puheenjohtaja Panos Panagopoulos, EFCA

Koulutus- ja tutkimuskumppanuudet, vararehtori Hannu Seristö, Aalto-yliopisto

Kehityskumppanuuksilla kilpailukykyä, tutkimusjohtaja Anssi Salonen, RYM Oy

Kumppanuudet projektitoiminnassa, liiketoimintajohtaja Mikko Leppänen, Ramboll Finland

Tulossa: Tulevaisuuden tekijät ja näkijät, professori Sirkka Heinonen, Turun Yliopisto, Tulevaisuuden tutkimuskeskus

- ehitustöövõtulepingu tingimused;
- lepingu lühivorm;
- tellija/konsultandi teenuste näidiskokkulepe;
- töövõtulepingu tingimused seadmestamiseks ja projekteerimiseks-ehitamiseks.

Eestikeelsed trükised on müügil Eesti Projektbüroode Liidus. Palun võtke ühendust epbl@online.ee

Eestikeelsete trükiste (2005. a) tõlkevead ja ebatäpsused (kollane raamat, punane raamat)

Elektroonsel kujul on võimalik kõiki FIDIC dokumente osta FIDIC raamatupoe vahendusel, sh eestikeelseid, kusjuures eestikeelsete dokumentide hinnad on turuhindadest tunduvalt soodsamad.

- Lembit Talli, SWECO Projekt AS (CV pdf fail)

- Peep Pitsner, Telora-E AS (CV pdf fail)

- Mait Palts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (CV pdf fail)