Selles dokumendis esitatud graafikud aitavad määrata erinevate erialade projekteerimistööde mahu töötundides sõltuvalt ehitise tüübist ja bruto-põrandapindalast. Ehitised on keerukuse järgi jaotatud 4...5 rühma, mille piirid ei ole rangelt määratletud; ka jooned graafikutel on pigem ligikaudsed kui täpsed.

Need graafikud on koostanud ja Soomes avaldanud sealsed erialaliidud ning need kehtivad AA- ja A-klassi projekteerimistööde korral, mille sisu vajab veidi täpsustamist.

Soomes kehtib keerukas kutsepädevuste süsteem, mida haldab FISE Oy. Selle osanikud on umbes 20 erialaliitu (sh Soome Arhitektide Liit SAFA, Soome Ehitusinseneride Liit RIL, Soome Nõustajainseneride Liit SNIL, Soome Betooniühing). Pädevusklassid on määratud paljude erinevate, küllaltki kitsaste erialade tarbeks (peaprojekteerija, ehitusprojekteerija, betooniprojekteerija, terastarindite projekteerija, tööjuhataja, betoonitööde juhataja, betoonpõrandate tööjuhataja, ehitusjärelevalvaja jne). Neid klasse tähistatakse samuti mitmeti. Paljudel erialadel on kõrgeim pädevusklass AA, sellele järgnevad A, B ja C. Mõnel erialal on kõrgeim pädevusklass A, mõnel on tähistus teistsugune (a, b, c või 1, 2 jm).

Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) juhatuse esimees Tõnis Tarbe tõdes 17.02.2011 Eesti Rahvusraamatukogus toimunud EPBL riigihangete teemalisel seminaril järgmist:
 
 „Avalikud ehitushanked ja nendega seonduvad projekteerimisteenuse ostud on olnud lähiminevikus teema, mis jõudnud kuumade uudistena pea kõikidesse meediatesse.

Ehkki riigihangete seadus on koostatud viisil, mis peaks tagama õiglase ja edasiviiva konkurentsi hangete läbiviimisel ning eeskujuliku tulemuse saavutamise, on seaduse kasutamine ehitusvaldkonnas projekteerimisteenuste ostul justkui soos müttamine millest väljapääs on küsitav või vähemalt väga porine.

Seaduse kasutamine eeldab pädevat hankijat, kes mõtestab lahti hanke eesmärgi, läbiviimise metoodika samal ajal respekteerides seadusandlust ning oma tulevasi partnereid võimalikult parema tulemuse saavutamiseks. Projekteerimishangete eripäraks on, et ostetakse intellektuaalset virtuaalteenust, hanke algfaasis täiesti nähtamatut eset erinevalt näiteks autoostust, kus näidiste ja nende parameetritega võib tundide kaupa tutvuda salongides nii kodumaal kui võõrsil. Projekteerimishange materialiseerub, muutub silmale nähtavaks alles järgmises faasis, sageli isegi järgmise hanke- ehitushanke faasis, mistõttu hankijatele tundub sageli, et projekteerimishange on tühiasi, mõttetu kuid kohustuslik ning reaalse töö teeb ära ehitaja kes parendab ja parandab ehitusprojekti.

Paraku on selline arusaam täiesti põhjendamatu ning eeskätt tuleneb hankijate kogenematusest hangete läbiviimisel."

Eesti Projektbüroode Liit korraldas 17. veebruaril 2011 riigihangete teemalise seminari, kus võrreldi Eesti ja Soome olukorda selles osas.

Seminarile olid kutsutud arhitekti- ja inseneribürood, suuremad ehitusfirmad, vastavad erialaliidud, ministeeriumid (MKM, Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, jt), suuremad tellijad (suuremad linnad, Riigi Kinnisvara AS, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Maanteeamet, EAS, KredEx).