Pressiteade
15.06.2010 Läti, Leedu ja Eesti projektbüroode liitude kohtumine Riias
11. juunil 2010 toimus Riias, Läti Vabariigis Läti, Leedu ja Eesti projektbüroode (arhitekti- ja inseneribüroode) liitude esindajate kohtumine. Kohtumisest võtsid osa Läti, Leedu ja Eesti projektbüroode liitude tegevdirektorid ning Läti projekteerimisbüroode juhid. Eestist osales kohtumisel Eesti Projektbüroode Liidu tegevdirektor Mauno Inkinen.
Kohtumise esimeses osas, nõupidamisel, arutati kuidas ellu jääda ja areneda käesolevates majandustingimustes, ekspordiga seotud küsimusi, kutsete andmist arhitektidele ja inseneridele, jm. projekteerijate tegevusega seotud küsimusi. Kõik kõnealused Balti riigid on huvitatud ettevõtluskeskkonna parandamisest (Leedus kavandatakse Arhitektuuriseadust), ekspordi suurendamisest (mõned Eesti projekteerimisbürood, nagu TARI AS, tegutsevad edukalt Lätis) ja kutsete andmise tõhustamisest.
Kõikides kõnealustes Balti riikides on nõudlus projekteerimisteenuste ja ehitamise, va teede projekteerimise ja ehitamise, järele vähenenud. Projekteerijatel, eriti arhitektidel on tööd vähevõitu (käibed vähenenud kuni 50%). Suur konkurents hangetel on kaasa toonud projekteerimishindade languse, kordades. Kui Lätis ja Leedus korraldatakse projekteerimise ja ehitushankeid üldjuhul eraldi, siis Eestis on kahjuks tavapärane korraldada projekteerimise ja ehitushankeid koos. Oleme seisukohal, et eriti praeguses majandusolukorras peab pöörama erilist tähelepanu Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC) lepingutüübi õigele valikule, kuna FIDIC lepingute järgi konsultatsiooni- ja ehitusprojektide elluviimist on võimalik efektiivsemaks muuta läbi tööde läbiviimiseks kasutatavate lepingutüüpide valiku.
Pärast nõupidamist Läti Projektbüroode Liidus külasti Patollo kaubanduskeskuse ehitust (ehitusplats Riia vanalinnas, tegemist on suure kaubanduskeskusega nagu GUM Moskvas) ja Riia linnaga vahetult piirnevat arenduspiirkonda. Hetkel töötas Patollo ehitusplatsil 280 töölist ja 33 000 m2 suurune kaubanduskeskus peab valmima k.a. septembris. http://www.patollo.lv/index.htm. Arenduspiirkonnas, mis on analoogne meie põllumaale rajatud arendustega, oli tohutul hulgal müümata elamispinda, mis peegeldab hästi pingelist majandusolukorda Läti Vabariigis. Kuid märke on olukorra paranemisest. Meie lootus on, et kuna Eesti sisenes majanduslangusesse esimesena, on tal sealt ka võimalus esimesena väljuda.
Lugupidamisega,
Mauno Inkinen
Tegevdirektor
Estonian Association of Architectural and Consulting Engineering Companies Kalasadama 4 10415 Tallinn Estonia Tel. / Fax: 372 (6) 60 47 95 372 (6) 60 47 95 Email / WWW: epbl@online.ee www.epbl.ee
Latvian Association of Consulting Engineers Kr. Barona st. 99/1a LV-1012 Riga Latvia Tel. / Fax: 371 6728 4903 371 6728 4907 Email / WWW: lika@lika.lv www.lika.lv
Lithuanian Association of Consulting Companies A. Gostauto g. 8-312 LT-01108 Vilnius Lithuania Tel. / Fax: 370 (5) 231 24 54 370 (5) 231 24 54 Email / WWW: lacc@takas.lt www.lacc.lt
Pressiteade
01.06.2010
Projekteerimisettevõtjate õppereis Minski
 Eesti projekteerijad valgevenemaad avastamas Projekteerimisettevõtjate (arhitekti–ja inseneribüroode) õppereis ekspordi edendamiseks Minski, Valgevene Vabariiki toimus 25-28.05.2010.
Minskis ümarlauanõupidamisel arutleti teemal ”Valgevene Vabariigi seadusandluse erisused ehituse ja projekteerimise sfääris, üleminek Euroopa standarditele (Eurokoodeksitele)“.
Ümarlauanõupidamisest võtsid osa Valgevene Turunduse Rahvuslik Keskus, Valgevene Arhitektide Liit, Minskprojekt, Mosstroikomplekt, Stroikonsaltprojekt, Ehituskompleks, C Pluss, Stroimajandus, Giproselstroi, Ülevabariigiline Ehitusleht, jt). Kohtuti erinevate projekteerimisega tegelevate organisatsioonidega (Turunduse Rahvuslik Keskus, Valgevene Arhitektide Liit, Minskprojekt), külastati Valgevene Arhitektide Liitu ja projekteerimisfirmat Minskprojekt, peeti nõu Eesti Vabariigi esindaja härra Harry Lahteini, advokaadibüroo Soraineni ning Minski Eesti Äriklubi liikmetega.
Eesti ekspordist huvitatud projekteerimisfirmad õppisid tundma sihtturu - Valgevene - ärikultuuri ja ettevõtluskeskkonda, said uusi põnevaid kogemusi ja teadmisi, loodi eeldused võimalike partnerite leidmiseks ning Eesti eksportööridele omavaheliseks koostööks.
Õppereisist osavõtjad tõdesid, et Minskis on inimesed sõbralikud ja rõõmsad, tänavad laiad ja puhtad, hooned asjatundlikult projekteeritud ja ehitatud. Valgevene on integreerumas EL süsteemi ja projekteerimisturg avanenud, kuid säilinud on teatud barjäärid. Seega on Valgevene projekteerimistrul teatud eripärad mida on turule sisenejatel vajalik teada ja tunda, näiteks bürokraatia ja hierarhilisus. Eelpoolnimetatule vaatamata on Valgevene projekteerimisturg Eesti arhitekti- ja inseneribüroodele ahvatlev väljakutse.
Lisaks on Valgevene Arhitektide Liit allkirjastamiseks ette valmistanud partnerlus- ja koostöölepingu teksti.
Õppereis Minski toimus Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) eestvedamisel koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Valgevene Balti Ettevõtjate Koostöö Keskusega.
Õppereisi toimumist kaasrahastas EASi Teadmiste ja oskuste arenguprogrammi raames Euroopa Sotsiaalfond.
Eesti delegatsiooni kuulusid:
1.EA Reng AS, Marika Utkin, juhatuse liige
2.-3. AS Resand, Andres Neeme, juhataja and Alar Just, peakonstruktor
4.-5. Innopolis Insenerid OÜ, Oivo Manninen, juhatuse esimees ja Riivo Anton, juhatuse liige
6. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ (REIB OÜ), Margus Saavik, juhataja
7. Arhitektuuribüroo Luhse&Tuhal OÜ, Tanel Tuhal, architekt, juhatuse liige
8. Eesti Projektbüroode Liit (EPBL/EAACEC), Mauno Inkinen, tegevdirektor
9. Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus AS, Kalle Rõõmus, architekt, juhataja
10. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Anneli Teas, ekspordivaldkonna koolituste projektijuht
11. Anatoli Ilkevitch, juhatuse esimees, Valgevene Balti Ettevõtjate Koostöö Keskus
Lugupidamisega,
Mauno Inkinen
Pressiteade
30.04.2010
Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) 22.04.2010 toimunud aastakoosolek valis uue 9-liikmelise juhatuse kooseisus Tõnis Tarbe OÜ (esindaja Tõnis Tarbe), Sweco Projekt AS (esindaja Aare Uusalu), EA Reng AS (esindaja Marika Utkin), Nord Projekt AS (esindaja Andres Saar), EstKonsult OÜ (esindaja Lembit Linnupõld), K-Projekt AS (esindaja Rein Annusver), KOKO arhitektid OÜ (esindaja Raivo Kotov), Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus AS (esindaja Kalle Rõõmus) ja TARI AS (esindaja Viktor Uibo).
Uus juhatus valis enda hulgast juhatuse esimehe ja aseesimehe 29. aprillil toimunud juhatuse koosolekul – Tõnis Tarbe, juhatuse esimees ja Aare Uusalu, juhatuse aseesimees.
EPBL-i tegevuse põhisuundade (arhitekti ja inseneri elukutse ja maine tõstmine, ettevõtluskeskkonna parandamine ja ausa konkurentsi propageerimine, projekteerimis- ja konsultatsioonitegevuse arendamine) paremaks elluviimiseks ja avalikkuse informeerituse ja teadlikkuse tõstmiseks juhatus otsustas olemasolevate liikmete aktiivsust tõsta ning ühisarvamuste ja -ettepanekute esitamist tõhustada.
Ülevaatamisel ja ümberhindamisel on EPBL toimkondade ja töörühmade vastutusalad ja töökorraldus.
Vajalike meetmete rakendamise hulgas on EPBL uue kodulehe käivitamine ja EPBL arengukava/strateegia koostamine.
Hanketingimuste koostamiseks professionaalsel tasemel on Eesti Projektbüroode Liit koostanud ning tõlkinud väga häid juhendeid, korraldanud seminare, andnud selgitusi kuid vaatamata sellele on riigihankeid korraldavad ja läbiviivad instantsid jätkuvalt madala kvalifikatsiooniga või kvalifikatsioonita. Seepärast on halvasti korraldatud riigihangete kriitika ning nende korraldajate nõustamine meie tegevuses jätkuvalt olulisel kohal.
Pressiteade
22.04.2010
Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) aastakoosolek toimus tähelepanuväärsel päeval, so 22.04.2010 (NATO üritus Tallinnas) Eesti Rahvusraamatukogus.
Aastakoosoleku tervituskõnega esines insener Tiit Masso, kes tutvustas EPBL-is tõlkimisel olevat Rahvusvahelise Insenerkonsultantide Föderatsiooni (FIDIC) Nõustamisteenuste (projekteerimise) juhendit. Kvaliteetne ehitusprojekt eeldab seda, et kõik on vastastikku erinevate erialade poolt läbi kontrollitud ja kõik asjad klapivad omavahel kokku. Eesti projekteerimisturg on Metsik Lääs või Metsik Ida. Tellija on segaduses ega tea kust otsida õiget projekteerijat. Seetõttu taoline FIDIC projekteerimise juhend tuleb viia kõikide tellijateni.
Olukorrast projekteerimissektoris rääkis juhatuse esimees Andres Saar Nord Projekt AS-ist. Andres Saar selgitas et sektoris on olnud taandareng hullem kui me oma halvimas prognoosis oodata oskasime. Projekteerimisfirmade käibed on kahe aasta jooksul vähenenud pea kaks korda. Töid on vähe, palgad langenud, motivatsioon puudub. Kuid ekstreemsetele tingimustele vaatamata on meie liikmesfirmade juhid käitunud tööandjana väga vastutustundlikult ja säilitanud 80 % töökohti.
EPBL tegevusest rääkis tegevdirektor Mauno Inkinen. Ehitiste kavandajate tegevusvaldkond on lai, tegeleme ehituslike konsultatsiooniteenuste (projekteerimine, ehituslikud ekspertiisid, omanikujärelevalve teenused, energiatõhususe auditid jne) alal. EPBL-il on kolm tegevuse põhisuunda: arhitekti ja inseneri elukutse ja maine tõstmine, ettevõtluskeskkonna parandamine ja ebaausa konkurentsi vastu võitlemine, projekteerimis- ja konsultatsioonitegevuse arendamine.
Seminari osas esines vandeadvokaat Priit Lätt Advokaadibüroost Glimstedt Straus & Partnerid juhtivpartner, kelle ettekanne käsitles aktuaalseid aspekte riigihangetega seoses. RHS-i on lisatud volitusnorm Vabariigi Valitsusele ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamise eeskirja kehtestamiseks (vt § 181). Põhjenduseks: ehitus- ja projekteerimistööde hanked viiakse läbi sageli asjatundmatult ning seega oleks vajalik reguleerida nimetatud hangete täpsemad nõuded. Hankedokumendid on sageli formaalsed ja esitatud tingimused põhjendamata, ebaproportsionaalsed ja mitteasjakohased. Sellest tulenevalt on seadusandja pidanud vajalikuks ehitus- ja projekteerimistööde riigihangetes mõningates aspektides kohustuslike erinormide sätestamist.
NB! Valiti uus EPBL juhatus ja revisjonikomisjon. Uus juhatus valib enda hulgast juhatuse esimehe ja aseesimehe 29. aprillil toimuval juhatuse koosolekul.
Pressiteade
13.04.2010
12. aprillil 2010 toimus Soome Vabariigis, Tapiolas, Espoo Kultuurikeskuses Soome Projektbüroode Liidu (Suunnittelu- ja konsulttitoimistojen liitto SKOL ry) aastakoosolek ja seminar, millest võtsid osa Eesti Projektbüroode Liidu juhatuse esimees Andres Saar ja tegevdirektor Mauno Inkinen.
Kõige suuremaks SKOL ry aastakoosoleku uudiseks oli see, et SKOL ry aastakoosolek kiitis heaks ühinemise Tehnoloogiatööstuse Liiduga (Teknologiateollisuus ry), mille tagajärjel moodustub eriti võimas ühendorganisatsioon ja paranevad SKOL ry tegevus- ja eestkostevõimalused (vt SKOL liittyy Teknologiateollisuuden toimialayhdistykseksi).
Seminari teemaks oli „Partnerluses on tulevik“ ("Kumppanuus on tulevaisuutta"). Seminarist võttis osa 140 liikmesfirmade, klientide ja sidusrühmade esindajat. Esinejate hulgas oli ka ülikoolide esindajaid ja Euroopa Projektbüroode Föderatsiooni (European Federation of Engineering Consultancy Associations EFCA) president Panos Panagopoulos. Soome kolm ülikooli (Helsingin Kauppakorkeakoulu, Taideteollinen Korkeakoulu, Teknillinen Korkeakoulu) moodustasid 01.01.2010 Aalto Ülikooli, kus teadus, kunst, tehnoloogia ja äri kohtuvad. Eesmärgiks on ühendada eelpoolmainitu üheks tervikuks, kus äri, ehitiste kavandamist ja tehnoloogiat on kavas käsitleda edumeelse ja praktilise koolituse käigus nii bakalauruse- kui ka magistrikraadi tasemel (International Design Business Management). Ülikooli lõpetajatena soovitakse näha persoone kes teavad ja oskavad palju - ühiskonna suunanäitajaid - tervikprotsesse mõistvaid ja sõltumatuid spetsialiste (vt SKOL-konsulttipäivän 2010 alustukset).
Lugupidamisega,
Mauno Inkinen
Tegevdirektor
 Eduka partnerluse näide 13.04.2010 SKOL ry seminarilt "Partnerluses on tulevik"
SKOLin vuosikokous hyväksyi maanantaina 12.4.2010 yhteistyösopimuksen Teknologiateollisuus ry:n kanssa. SKOL liittyy Teknologiateollisuuden toimialayhdistykseksi vuoden 2011 alusta. Liittymisen myötä SKOLin toiminta- ja edunvalvontamahdollisuudet paranevat sekä elinkeinopolitiikassa että työmarkkinatoiminnan ja juridisten palveluiden osalta.
Liittojen yhdistyminen lisää teknologiateollisuuden ja asiantuntijayritysten yhteistyömahdollisuuksia kehityshankkeissa ja parantaa molempien alojen asemia kansainvälisessä kilpailussa. Teknologiateollisuuden rooli asiantuntijayritysten edustajana vahvistuu.
Työmarkkinoille muodostuu entistä vahvempi toimija, kun SKOLin jäsenkunnan Suomessa työllistämät noin 10 000 ylempää toimihenkilöä ja 4000 toimihenkilöä tulevat Teknologia-teollisuuden piiriin. Liittymisen jälkeen Teknologiateollisuuden yritykset edustavat noin 35 000 toimihenkilöä ja yli 60 000:ta eli puolta yksityisen sektorin ylemmistä toimihenkilöistä.
SKOLin yritykset yhdessä tietotekniikka-alan yritysten kanssa muodostavat teknologiateollisuuteen yhteisen asiantuntijapalveluihin keskittyvän toimialan. SKOL hoitaa edelleen itsenäisesti suunnittelu- ja konsulttialaa koskevat elinkeino- ja yrittäjäpoliittiset tehtävät. Teknologiateollisuuden organisaatio puolestaan vastaa alan työmarkkinatoiminnasta ja yleisestä elinkeinopolitiikasta strategisina aihealueinaan innovaatioympäristö, koulutus ja osaaminen sekä energia ja ilmasto.
SKOL-konsulttipäivän 2010 alustukset
Konsulttipäivän 2010 teemana oli "Kumppanuus on tulevaisuutta". Tilaisuuden alustukset ovat ladattavissa linkistä "lue lisää". Tilaisuus järjesttiin Espoon Kulttuurikeskuksessa maanantaina 12.4.2010 kello 14 alkaen. Teemana oli "Kumppanuus on tulevaisuutta". Tilaisuuteen osallistui 140 jäsenyritysten, asiakkaiden ja sidosryhmien edustajaa. OhjelmaAlustukset: Future perspectives and European partnerships, puheenjohtaja Panos Panagopoulos, EFCA Koulutus- ja tutkimuskumppanuudet, vararehtori Hannu Seristö, Aalto-yliopisto Kehityskumppanuuksilla kilpailukykyä, tutkimusjohtaja Anssi Salonen, RYM Oy Kumppanuudet projektitoiminnassa, liiketoimintajohtaja Mikko Leppänen, Ramboll Finland Tulossa: Tulevaisuuden tekijät ja näkijät, professori Sirkka Heinonen, Turun Yliopisto, Tulevaisuuden tutkimuskeskus
Pressiteade
15.12.2009
Riigihangetest
Olukord projekteerimisturul on murettekitav. Tegelikkus ja tellija kujutlus ehitisest erinevad teineteisest totaalselt. Riik on täna üks kehvemaid tellija ülesande täitjaid, kuna delegeerib kogu tellija töö riigihanke kaudu ehitajale, kes ise projekteerib. Riik ei tohi tellijana käituda ebaprofessionaalselt, kuna see on riigile majanduslikult kahjulik. Oleme seisukohal, et riigiasutused peavad käituma targalt ja ratsionaalselt, nagu seda eraettevõtja teeb. Riik saab sel juhul paremaid ja kasutuskuludelt odavamaid lahendusi ning valmisehitatud ehitised kindlasti väljendavad tulevase tarbija huvisid rohkem kui seni.
Toome ära näite kuidas eelprojektiga soovitakse saada mingit segast laiendatud versiooni: Riigi Kinnisvara AS teeb riigihanke ”Jõgeva kohtu- ja politseihoone projekteerimine” (registreerimisnumber 115528) eelprojektile, aga sisearhitektuurset osa soovitakse saada tööprojekti mahus. Samas muud osad on ette nähtud projekteerida täpsustatud eelprojekti mahus, mis ei anna piisavat informatsiooni sisearhitektuuri tööprojekti mahu jaoks. Miks ei võiks riigihange olla kohe tööprojektile? Kui taoline olukord jätkub, hakkab Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) selliseid juhtumeid ametlikult vaidlustama!
Riigihangete osas teeme järgmised ettepanekud:
1. Projekteerimine lahutada ehitamisest!
2. Tellija ja tulevase kasutaja huvisid kirjeldada ainult läbi tööprojekti!
3. Nii projekteerimishanke kui ka ehitushanke korraldamine viia professionaalsele tasemele. Selleks riigil luua professionaalsed riigihangete korraldamise kompetentsikeskused, 4-5 regionaalset üksust.
4. Riigihangete tulemusel valminud ehitusprojektid suunata ekspertiisi Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) poolt aktsepteeritud isikutele.
Lugupidamisega,
Mauno Inkinen
Tegevdirektor
Eesti Projektbüroode Liit (EPBL)
Pressiteade
22.10.2009
Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) külastas Zincpot tehast
Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) korraldas oma liikmetele 22.10.2009 töövisiidi Paldiski, kus 25 ehitiste kavandajat/projekteerijat (arhitekti ja inseneri) külastasid kaasaegsel tehnoloogial põhinevat teraskonstruktsioonide valmistamisjärgset kuumtsinkimise tehast arenevas Paldiski Tehnopargis.
Kuumtsinkimistehases Zincpot tutvustasid Peeter Poolake (tegevjuht) ja Jussi Ustal (tootmisjuht), ehitiste kavandajatele nii tehase tööd kui ka tehti ekskursioon tehases.
Zincpot tehase projekteerimistööd teostati Arhitektuuribüroo Tõnis Tarbe OÜ ning Inseneribüroo Märt Mõttus OÜ poolt. Ehituse peatöövõtja oli AS Koger & Partnerid. Tehases on kasutusel maailma kaasaegseim tipptehnoloogia kuumtsinkimise tööstusharule. Tehnoloogia on valmistatud ning paigaldatud Austria (Körner KVK, Scheuch), Saksamaa (Scheffer) ning Norra (C.H. Evensen) firmade poolt.
Tehase juhtkonna jututeemad arhitektide ja inseneridega olid järgmised:
- Tänapäevane kuumtsinkimine (tipptehnoloogia, protsessi juhtimine, töötaja- ja keskkonnasõbralikkus);
- Tsingitavale terasmaterjalile ja konstruktsioonidele esitatavad nõuded;
- Kuumtsinkimise standardid ja kvaliteet;
- Kuumtsingitud konstruktsioonide värvimine (vedel- ja pulbervärvidega), Tikkurila katsetulemused;
- Zincpoti teenused, koostööparnerid jne.
Ehitiste kavandajad leidsid, et Zincpot tehase (www.zincpot.ee) külastus oli huvitav ja vajalik, samuti nenditi et ehitiste kavandajate ja tehase edasised kontaktid on võimalikud, kuna kvaliteetne toodang ja rahulolev klient on mõlemale oluline.
Lugupidamisega,
Mauno Inkinen
Tegevdirektor
Pressiteade
24.09.2009
Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC) aastakonverents 2009 Londonis
13-16.septembril toimus FIDIC 2009 aastakonverents Londonis teemal "Globaalsed väljakutsed, jätkusuutlikud lahendused" (Global challanges. Sustainable solutions.). Konverentsi korraldaja oli Suurbritannia Insenerkonsultantide Liit (ACE). FIDIC konverentsist võttis osa ca 700 osavõtjat 80 riigist.
Insenerkonsultandid arutasid globaalseid väljakutseid, mis seisavad ühiskonna ja ehitiste kavandajate ees, sh kliimamuutused, linnastumine, loodusressursside vähenemine, energia ja vee säästlik kasutamine, jm. Konverentsil arutleti kuidas ja milliseid jätkusuutlikke lahendusi nendele globaalsetele väljakutsetele suudaksid insenerkonsultandid välja pakkuda, sealhulgas mida saaksid selleks ära teha FIDIC, riikide rahvuslikud liidud ja firmad.
Korduvalt rõhutati, et globaalne visioon nõuab õigete jätkusuutlike otsuste tegemist ja insenerkonsultandid peavad ühiskonda selleks aktiivsemalt suunama, kuna insenerkonsultandid kujundavad keskonda. Insenerkonsultantid peavad toimima otsustajate ja arvamusliidrite igapäevaste nõustajatena, pakkudes ühiskonnale ainult jätkusuutlikke ja kvaliteetseid teenuseid. Selleks soovitatakse rahvuslikel liitudel tõsta ehitiste kavandajate tase professionaalsemaks, arendada koostööd partneritega ja dialoogi valitsusega, vajadusel luua klastreid, tõsta jõuliselt esile tähtsaid ehitiste kavandajate küsimusi, jne.
FIDIC 2009 konverentsist Londonis, samuti sellele eelnevast FIDIC liitude tegevdirektorite nõupidamisest ja konverentsile järgnenud FIDIC üldkoosolekust võttis osa Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) tegevdirektor Mauno Inkinen.
Märkus: Ehitiste kavandamine (projekteerimine) on maailma suurim intellektuaalne tööstusharu. Insenerkonsultantide Rahvusvaheline Föderatsioon (FIDIC) loodi 1913. aastal ja föderatsiooni kuulub 85 rahvuslikku liitu 2 miljoni insenerkonsultandiga kogu maailmast, sh Eesti Projektbüroode Liit (EPBL). Oleme Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu liige. EPBLi kuulus 01.01.2009 seisuga 62 ehitusliku projekteerimisega tegelevat firmat 969 projekteerijaga, kusjuures EPBLi liikmete projekteerimiskäive aastal 2008 oli ca 760 miljonit krooni.
EPBL on sõltumatute projekteerimisettevõtete vabatahtlik ühendus. EPBL liikmeks on firmad (arhitekti- ja inseneribürood), kelle põhitegevuseks on ehituslik projekteerimine (ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine).
EPBL on eestkosteorganisatsioon ja tema tegevus on suunatud kogu valdkonna arengule:
- Projekteerimisturu kujundamine, sh projekteerimisturgu mõjutavate õigusaktide ja standardite väljatöötamine (õigusaktid, standardid, juhendmaterjalid jm)
- Projekteerimisfirmade (arhitekti- ja inseneribürood) konkurentsivõime tõstmine (koostöö, infopäevad, jm)
- Ebaausa konkurentsi vastu võitlemine.
Without agreement at Copenhagen, engineers believe world faces starvation, poverty and war of resources
Issued: 16 September 2009
Without agreement at Copenhagen, consulting engineers believe the world faces starvation, poverty and war over resources. To avert these disasters, at the FIDIC conference in London, earlier today; the world consulting engineering industry demanded a meaningful dialogue with governments. They also urged a conclusive agreement on carbon reduction levels between governments at the coming Copenhagen summit. ACE; the conference hosting member, has undertaken to lead the delivery of this agenda and work with other 85 member countries across the world to ensure we mobilise resources to building a sustainable future.
Over the last three days, the consulting engineering community met in London at the FIDIC 2009 conference to discuss the answers to the world's problems. FIDIC intends to send an open letter to the governments attending Copenhagen that demands that they reach an agreement on climate change. The letter will also provide examples of how the industry can offer sustainable solutions to these global challenges.
Nelson Ogunshakin, ACE Chief Executive and host of the FIDIC conference, said: "The last days have brought together over 700 consulting engineers from around the world who have proposed critical engineering solutions to these issues. Sustainability is the most important issue facing humanity. Failure to act now will condemn many generations to come to prolonged hardships."
The severity of the problem was discussed, as well as the varied available solutions to climate change, water shortages and depletion of natural resources.
EPBL pressiteade
24.04.2009
Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) arvamus passiivmajadest
Ajakirjas EHITAJA Nr 7/8 Juuli/August 2009 ilmus artikkel Tiit Massolt "Hoone soojakulu võimalused luubi all", milles oli juttu traditsioonilistest, tänapäeva nõuetele vastavatest ja soojasäästlikest elamutest, kuid ka passiivmajadest.
Tiit Masso selgitas, et "passiivmajad mõeldi välja palava kliimaga maades, kus põhiliseks probleemiks on hoonete jahutamine ja päikeseenergiat on jahutusseadmete käitamiseks aastaringselt piisavalt. Meie kliimas ei ole mõtet luua illusioone passiivmajade võimalikkusest. Müügimeeste jutud passiivmajadest on niisama usaldusväärsed kui perpentum mobile või SMS-laen. Küll aga on mõistlik ehitada majad soojasäästlikud. Traditsiooniline maja on mõistlik ümber ehitada soojasäästvaks, millega saavutatakse soojakulu kokkuhoid umbes 50%".
Passiivmaja mõiste ei ole Eestis ära defineeritud, mistõttu igaüks saab sellest erinevalt aru. Pole harvad ka juhused kus kõlava passiivmaja nime all pakutakse ei tea mida.
Kesk-Euroopas (näiteks Saksamaal, Austrias) on levinud nn passiivmaja standard, mille kohaselt kütteenergia, sh ventilatsiooni soojendamine, ei tohi olla suurem kui 15 kWh ruutmeetri kohta aastas, võtmata arvesse hoone kasutusotstarvet.
Tihti ei ole sellise piirväärtuse saavutamine meie kliimas otstarbekas.
Niikaua kui passiivmaja mõiste ei ole meil ära defineeritud, tuleks hämamine passiivmajade teemal Eestis ära lõpetada. Eesti tingimustes oleks mõistlik rääkida madala energiatarbega hoonetest. Tuleks lähtuda talupoja mõistusest, mitte tingimusteta järgida Kesk-Euroopa standardeid.
Märkus:
Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) on Eesti Vabariigis ehitusvaldkonna projekteerimis- ja konsultatsioonialal tegutsevate sõltumatute organisatsioonide vabatahtlik ühendus, mille põhikirjaliseks kohustuseks on projekteerimis-konsultatsioonitegevuse arendamine ja projekteerijate huvide kaitsmine nii sise- kui ka välisturul. EPBL on projekteerimisvaldkonna eestkosteorganisatsioon ja tegevus suunatud kogu valdkonna arengule:
- Projekteerimisturu kujundamine, sh projekteerimisturgu mõjutavate õigusaktide ja standardite väljatöötamine (õigusaktid, standardid, juhendmaterjalid jm)
- Projekteerimisfirmade (arhitekti- ja inseneribürood) konkurentsivõime tõstmine (koostöö, infopäevad, jm)
- Ebaausa konkurentsi vastu võitlemine
EPBL-i kuulus 01.01.2009 seisuga 62 ehitusalast projekteerimise-konsultatsiooniteenust pakkuvat firmat (nii arhitekti- kui ka inseneribürood) 969 projekteerijaga, kusjuures EPBL liikmete projekteerimiskäive aastal 2008 oli ca 760 miljonit krooni. EPBL on Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC), Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu liige.
EPBL pressiteade
24.04.2009
Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) 15. aastapäevale pühendatud üldkoosolek toimus 23.04.2009 Eesti Rahvusraamatukogus.
Avakõnega esines Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Dr Erik Terk, kes teatas, et elame majanduskasvu eelsel ajal, kuid riigil terviklikku paketti käesoleva majanduskriisi vastu võitlemiseks ei ole ja plaani B samuti mitte. Ta selgitas võimalikke lahendus- ja kulude kärpimise variante.
Uuest töölepinguseadusest rääkis Eesti Kaubandus.Tööstuskoja Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja Mait Palts, kes tundis jõustuvast Töölepingu seadusest rahulolu ja selgitas, et tööleping muutub osaks Võlaõigusseadusest (VÕS-ist) ja et see mida Töölepingu seadus ei keela, on lubatud.
Liikmed tundsid suurt muret riigihangetel toimuvaga. Kehtiv Riigihangete seadus ei reguleeri ehitusliku projekteerimise turgu piisavalt ja isegi soodustab ebaausat konkurentsi. Praeguses olukorras on riigihangetel osalejad hakanud üksteise võidu pakkuma selliseid hindu, millega ei ole võimalik ehitisi nõuetele vastavalt projekteerida ega neid kvaliteetselt ehitada. Kuigi juba aastaid on olemas ja kasutusel hoonete projekteerimistöö sisu üheselt mõistetavalt kirjeldav Eesti Vabariigi standard EVS 811:2006 "Hoone ehitusprojekt", ei ole seda standardit projekteerimispakkumiste töökirjelduse alusena kasutusele võetud. Kahjuks on Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigihangete Amet aastaid konkreetselt põhjendamata tõrjunud EPBL-i ettepanekuid viia õigusaktidesse sisse nimetatud standard projekteerimispakkumiste töökirjelduse alusena. Nimetatud asutused ei ole selle turuvaldkonna reguleerimiseks midagi ette võtnud.
Samale probleemile oleme korduvalt tähelepanu juhtinud. Jääb täiesti arusaamatuks kuidas firmadel on võimalik alapakkumiste korral üldse tegutseda ja töötajatele palka maksta!
Palun kõikidel firmadel informeerida Eesti Projektbüroode Liitu (EPBL) ebaausast konkurentsist riigihangetel!
Lugupidamisega,
Mauno Inkinen
Tegevdirektor
EPBL pressiteade
27.03.2009
Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) 15 aastat
Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) on asutatud 24.03.1994 ja edukalt tegutsenud juba 15 aastat!
EPBL-i on koondunud 62 projekteerimisbürood kokku ligikaudu tuhande projekteerijaga. Liitu kuuluvate büroode projekteerimiskäive moodustas aastal 2008 ca 750 miljonit krooni. EPBL-i eesmärgiks on liitu kuuluvate projekteerimisfirmade (arhitekti- ja inseneribürood) konkurentsivõime tõstmine. EPBL on projekteerimisvaldkonna eestkosteorganisatsioon ja tegevus suunatud kogu valdkonna arengule.
EPBL kuulub esimese endise Idaploki riigina aastast 1995 Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC) kooseisu. FIDIC lepingutingimusi kasutatakse kogu maailmas. EPBL juhtimisel tõlgiti FIDICu lepingutingimused eesti keelde. Lepingutingimuste kasutuselevõtt suurendas Eesti projekteerimis- ja ehitusfirmade suutlikkust rahvusvahelistel hangetel. Lihtsustus riigihangete läbiviimine Eestis. Lihtsamate tööde jaoks koostasime oma lepinguvormi - Projekteerimise töövõtulepingu üldtingimused (PTÜ 2007). Tellijale koostasime Projekteerimise lähteülesande blanketi, mis on kättesaadav EPBL kodulehel aadressil www.epbl.ee
Edukat ühistöö jätkumist!
Lugupidamisega,
Mauno Inkinen
Tegevdirektor
EPBL pressiteade
23.03.2009
Suunnittelu- ja konsulttitoimistojen liitto SKOL ry (Soome Projekteerimisfirmade Liit) korraldas 23.03.2009 Espoo Kultuurikeskuses Tapiolas infopäeva "Kliimapoliitika ja energiatõhusus", millest võttis osa ka Eesti Projektbüroode liidu (EPBL) tegevdirektor Mauno Inkinen.
SKOL ry esimees Heikki Hornborg tegi ettepaneku, et kiiresti on vaja tuumaenergia kasutamisele suunatud ülikooli taseme õppekava käivitamist alustada. Hornborgi arvates võiks tuumaenergia oskustest saada Soome uus konkurentsivõime tegur. See võib samuti parandada inseneride tööhõivet ja luua Soomele uue keskse ekspordi teadmisteruumi.
Kas Eesti peaks järgima Soome eeskuju ja Tallinna Tehnikaülikoolis analoogse õppekava käivitama, et Soomega sammu pidada ja koostööd edendada?
EU:n energia- ja ilmastopolitiikka, Taisto Turunen, TEM ( ppt fail)
Energiatehokkuus ja päästötavoitteet , Jarek Kurnitski, TKK ( ppt fail)
Rakennusten energiatehokkuuden parantaminen , Ralf Lindberg, TTY ( ppt fail)
Suunnitteluala vastaa ilmastohaasteeseen, Päivi Piispa, FCG Planeko ( ppt fail)
Ydinvoimatekniikkaan yliopistotasoinen koulutusohjelma ( pdf fail)
Lugupidamisega,
Mauno Inkinen
Tegevdirektor
EPBL pressiteade
15.09.2008
Insenerkonsultantide Rahvusvaheline Föderatsiooni (FIDIC) aastakonverents 2008 toimus Quebec´is, Kanadas
Insenerkonsultantide (projekteerijate) aasta tippsündmus – FIDIC aastakonverents 2008 teemal „Tugev tööstus, kvaliteetsed teenused ühiskonnale“ (A Strong Industry Serving Society) toimus 7-10. septembril 2008 Quebec´is, Kanadas.
Ehitiste kavandamine (projekteerimine) on maailma suurim intellektuaalne tööstusharu. Insenerkonsultantide Rahvusvaheline Föderatsioon (FIDIC) loodi aastal 1913. ja föderatsiooni kuulub 78 rahvuslikku liitu 2 miljoni insenerkonsultandiga kogu maailmast, sh Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) 62 arhitekti- ja inseneribüroo ning 1014 projekteerijaga.
Konverentsil kutsuti insenerkonsultante kogu maailmast üles ehitama tugevat tööstusharu, mis suudaks ühiskonda efektiivselt teenida. Konverentsil arutati selliseid olulisi elulisi küsimusi, nagu infrastruktuuri kvaliteet, jätkusuutlik areng, keskkonnakaitse, jm. Rõhutati, et meie ees seisavad uued keskonna- ja demograafiaalased väljakutsed ja et mitte kunagi varem pole insenerkonsultantide roll olnud nii oluline kui praegu, kuna globaliseerumine tõstab inimeste ja toodete transpordivajadusi, inimeste elustandardi kasv energiavajadusi. Globaalse maailmamajanduse selgroo moodustavad puhas kvaliteetne joogivesi, turvaline ja kättesaadav transport, usaldusväärne kommunikatsioonivõrgustik ja efektiivne energia. Need on mõned näited sellest, kuidas insenerkonsultandid kujundavad keskonda ja ühiskonda iga päev. Globaalne visioon nõuab õigete poliitiliste otsuste tegemist ja insenerkonsultandid peavad ühiskonda suunama. Konverentsil arutati kuidas insenerkonsultantid suudaksid toimida otsustajate ja arvamusliidrite eestkostjana ning pakkuda ühiskonnale kvaliteetseid teenuseid, mis paremini vastaksid globaliseeruva maailma huvidele.
Rõõmustav on tõdeda, et FIDICu konsultandi kvaliteedipõhine valik (Quality based selection, ehk QBS, milles selgitatakse kuidas hinnata konsultatsioonifirmade võimekust), on hakanud lõpuks levima ja tunnustust saavutama.
Märksõnad: ühiskonna toimimise mõjutamine ja insenerkonsultantide tunnustamine (advocasy; recognition), kvaliteetsete teenuste pakkumine (the consulting engineer: a driver of economic development), tugevate organisatsioonide loomine (building strong organisations).
FIDIC konverentsist võttis osa 500 osavõtjat ja 65 riiki.
FIDIC 2008 konverentsist, sellele eelnevast FIDIC tegevdirektorite nõupidamisest ja konverentsile järgnevast FIDIC üldkoosolekust võttis osa Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) tegevdirektor Mauno Inkinen.
FIDIC 2008 konverentsi ettekannetega on võimalik tutvuda FIDIC kodulehel, aadressil: http://www1.fidic.org/conference/2008/talks/
Lugupidamisega,
Mauno Inkinen
Tegevdirektor
EPBL pressiteade
18.08.2008
EPBL pöördumine seoses energiamärgisega
Kuna järgmisel aastal peab projekteeritavatele sisekliima tagamisega hoonetele hakkama väljastama energiamärgiseid, lisandub projekteerimisettevõtjatel hoone projekteerimisel energiaarvutus hoone vastavuse kohta hoone energiatõhususe miinimumnõuetele (vt Ehitusseadus (RT I 2002, 47, 297) ja Vabariigi Valitsuse 20.detsembri 2007.a. määrus nr 258, ”Energiatõhususe miinimumnõuded”).
Energiamärgis on dokument, mille eesmärk on anda teada, kui palju sisekliima tagamisega hoone tarbib energiat, võrreldes teiste samaväärsete hoonete keskmise energiatarbimisega. Energiamärgise kohta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 11.08.08 Ehitusseaduse alusel koostanud ministri määruse ”Energiamärgise vorm ja väljastamise kord” eelnõu ja seletuskirja, mis on juba e-õigusesse üles riputatud!
Energiaarvutus sooritatakse energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse kontrollimiseks ja /või energiamärgise koostamise eesmärgil. Hoone energiatõhususe miinimumnõuetele vastavust näitavad energiaarvutuse tulemused esitatakse ehitatavate ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete ehitusloa taotluse ehitusprojekti dokumentatsiooni osana.
EPBL soovib rõhutada, et energiaarvutusega seonduvat tasub ehitiste kavandajatel võtta tõsiselt ja sellest tulenevalt on soovitav nii endale, kui ka oma ehitusprojekti tellijatele ja arendajatele kogu see energiasäästu küsimusega seonduv selgeks teha (energiaarvutused, energiamärgis, ehitusprojekti kallinemine).
Kuna Euroopa Liidus, Brüsselis, on ehitusvaldkonna kõige olulisemaks küsimuseks energiasääst, tasub valmis olla kõigeks, ka selleks, et Brüsseli teerull sõidab riigivalitsustest ilma halastuseta üle. Ka kohalikud omavalitsused jt osapooled peaksid juba praegu vastava koolitusega tegelema.
Oleme seisukohal, et kõik ehitiste kavandajad peaksid tegema aktiivset kodutööd ja vaatama üle kui suure mahuga need energiaarvutused on. Kuna enamus meist ei tea praegu isegi täpselt mis asi see energiaarvutus on, kulub selle teostamisele rohkesti aega ja raha.
Kuigi enne 1. juulit 2009.a. ehitusloa taotluseks esitatud sisekliima tagamisega hoonete ehitusprojektide puhul võib rakendada lihtsustatud menetlust energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamiseks, peab ehitaja tellijale väljastama energiamärgise alates 01.01.2009 .
Lugupidamisega,
Mauno Inkinen
EPBL pressiteade
01.09.2008
Insenerkonsultantide Rahvusvaheline Föderatsiooni (FIDIC) aastakonverents 2008 Quebec´is
Insenerkonsultantide (projekteerijate) aasta tippsündmus – FIDIC aastakonverents 2008 teemal „Tugev tööstus, kvaliteetsed teenused“ (A Strong Industry Serving Society) toimub 7-10. septembril 2008 Quebec´is, Kanadas.
Kuna ehitiste kavandamine (projekteerimine) on maailma suurim intellektuaalne tööstusharu, kutsutakse aastakonverentsile insenerkonsultante kogu maailmast üles ehitama tugevamat tööstusharu, mis suudaks ühiskonda efektiivsemalt teenida. Globaalse maailmamajanduse selgroo moodustavad puhas joogivesi, turvaline transport, usaldusväärne kommunikatsioon ja efektiivne energia. Konverentsi teravik on suunatud sellele kuidas insenerkonsultantid suudaksid otsustajaid ja arvamusliidreid rohkem mõjutada kvaliteetsete teenuste osas, mis paremini vastaksid globaliseeruva maailma huvidele.
Päeva märksõnad: ühiskonna mõjutamine, kvaliteetsete teenuste pakkumine, tugevate organisatsioonide loomine.
FIDIC konverentsist võtab osa ca 750 osavõtjat ja 70 riiki.
FIDIC 2008 konverentsist, sellele eelnevast FIDIC tegevdirektorite nõupidamisest ja konverentsile järgnevast FIDIC üldkoosolekust võtab osa Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) tegevdirektor Mauno Inkinen.
Lugupidamisega,
Mauno Inkinen
Tegevdirektor
EPBL pressiteade
16.05.2008
15.05.2008 toimus Baltimaade (Eesti, Läti, Leedu) projekteerimisbüroode liitude esindajate ning Euroopa Insenerkonsultantide Föderatsiooni, ehk European Federation of Engineering Consultancy Associations (EFCA) ühine nõupidamine Tallinnas hotellis Swissótel.
Nõupidamisest võtsid osa Eesti Projektbüroode Liidu tegevdirektor Mauno Inkinen, Läti Projektbüroode Liidu tegevdirektor Raimonds Eizenśmits, Leedu Projektbüroode Liidu tegevdirektor Rimvydas Pranaitis, EPBL juhatuse esimees Andres Saar (Nord Projekt AS), Aarne Eipre (SWECO) ja EFCA tegevdirektor Jan Van Der Putten.
Nõupidamise ettekanded ja arutelud olid seotud projekteerimisturul toimuvaga, vastutava spetsialisti kutse omistamisega, projekteerija mõiste ümbermõtestamise vajadusega ja õigusloomega.
Kuna tellija tellib konsultandilt teenuseid kui sõltumatult professionaalselt isikult kokkulepitud ulatuses ning konsultant, kes on nõustaja rollis ja teenuse osutaja, ei tea milline saab olema tema töö lõpptulemus, on EFCA arvamusel, et me peaksime rääkima intellektuaalsetest teenustest ja nende osutamisest arhitekti ja insenerkonsultandi poolt, mitte projekteerimisest.
EFCA on intellektuaalseid teenuseid osutavate ettevõtjate huvisid esindav organisatsioon Euroopas, kes esindab oma liikmeid seadusloome kujundamisel ja firmade äritingimuste parandamisel. Huvipakkuv on fakt, mida me kõik ei ole endale teadvustanud, et ca 75-85% seadusloomest valmib Brüsselis. Seega ainult väike osa Euroopa Liidu liikmete (27 riiki) õigusloomest on nn kohalik toodang.
Kuigi standardid ja eurokoodeksid on kasutamiseks vabatahtlikud, on Euroopa Liidus kavandatud kohalike standardite asendamine eurokoodeksitega aastal 2010. Omaette küsimuseks on kuidas standardiseerida intellektuaalseid teenuseid.
Kui arhitekti kutse omistamine on Euroopa Liidus reguleeritud, siis inseneri kutse seda Euroopa Liidus ei ole. Eestis (mitte ainult) on arhitekti tegevusampluaa ja vastutus erinev lääne omast, seetõttu on Eestis Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määrusega nr 312 ka ehitusinsenerid arvatud reguleeritud erialade hulka.
Vastutava spetsialisti kutse omistamine valmistab peavalu paljudele Euroopa Liidu liikmesriikidele, kuna Euroopa Liidu liikmesriikides on ca 10 tuhat erinevat inseneridiplomit. Siin on küsimuseks kuidas neid erinevaid inseneridiplomeid omavahel võrrelda.
EPBL pressiteade
09.05.2008
Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) üldkoosolek valis 24.04.2008 uue juhatuse, kelle hulgast 08.05.2008 valiti:
Juhatuse esimees: Nord Projekt AS, esindaja Andres Saar
Juhatuse aseesimees: SWECO Projekt AS, esindaja Aare Uusalu
Juhatuse liikmed:
Tõnis Tarbe OÜ, esindaja Tõnis Tarbe
Neoprojekt OÜ, esindaja Marti Sein
Kalle Rõõmus AS, esindaja Kalle Rõõmus
K-Projekt AS, esindaja Rein Annusver
Contactus AS, esindaja Margus Leoste
EstKONSULT OÜ, esindaja Lembit Linnupõld
KOKO arhitektid OÜ, esindaja Raivo Kotov
EPBL juhatus otsustas keskendada tähelepanu seadusloome küsimustele, mis on seotud ehitusseaduse ning riigihankeseaduse ja selle rakendamisega.
Ehituse hea tava kohaselt ei osale sama objekti ehitustööde teostamisel ehitise projekteerimise teenuse osutaja!
Soovime, et:
1) Ehitusseadusest kõrvaldataks amorfne mõiste ehitusprojekt, mis ei määratle ehitusprojekti kolme staadiumit, mis on Hoone Ehitusprojekti standardis. Ehitusseaduses ei tehta vahet eelprojektil, põhiprojektil, tööprojektil; ei tehta vahet milleks mida kasutada. Meie jaoks on oluline, et ehitusprojekti staadiumid ja nende eesmärgid saaksid ehitusseaduses kirjeldatud – see oleks aluseks kogu projekteerimise ja ehitusprotsessi korrastamisele ja lõpetaks ametnike omavoli staadiumite tõlgendamisel
2) Projekteerimise riigihanked tehakse töö/hanke lõpuni, järjepidevuse printsiibist ja standardist EVS 811:2006 Hoone projekt lähtudes.
Lugupidamisega,
Mauno Inkinen
Tegevdirektor
EPBL pressiteade
13.03.2008
05.03.2008 kohtusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ning Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) esindajad, et arutada ehitusseaduse kitsaskohti ja EPBL ettepanekuid seaduse kaasajastamiseks.
Selgus, et ehitusseadusele tehakse käesoleval ajal ainult iluravi ja toimub turu toimimist takistavate kitsaskohtade kordaseadmine ning kõige kriitilisemate probleemide lahendamine. Justiitsministeeriumi koordineerimisel on alustamas kodifitseerimise töögrupp, kes vaatab üle kogu ehitus ja planeerimisvaldkonna seadusandluse, eesmärgiga järgmise aasta suveks kirjutada ehitusseaduse ja planeerimisseaduse ümber üheks ehitus-planeerimisseadustikuks.
Lisaks ehituseadusele arutati hoonete energiatõhususe miinimumnõuete ja sertifikaatide, MTR-i ja kutsekvalifikatsiooni omistamise süsteemi, ehitusaluste pindade arvutamise metoodika ja GIS koordinaatide temaatikaga seonduvat.
EAL ja EPBL pressiteade
14.03.2008
10.03.2008 kohtusid Eesti Arhitektide Liidu (EAL) ja Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) esindajad, et arutada kellel on õigus projekteerida ehk kutsekvalifikatsiooniga seonduvat, ehitus- ja planeerimisseaduse küsimusi ning koostööd ehitusliku projekteerimise alal.
Nõupidamisel tõdeti, et oluline on tegeleda õigusloomega, mured on meil ühised ja neid tuleb jatkuvalt üheskoos arutada. Ehitusliku projekteerimise seadusandlus peaks olema korrastatud ja üheseltmõistetav. Et teada saada, mis Eesti riigis ehitus ja planeerimisvaldkonna seadusandluse korrastamisega tegelikult toimub, koostatakse ühiskiri justiitsministeeriumile.
Nõupidamisel osalejad soovivad teada saada ka seda, miks on vajalik teha kõike mida Euroopa Liit tahab? Näiteks, riigihankeseaduses ei ole kusagil mainitud projekteerimist kui tegevusvaldkonda – osa protsessist on tehtud olematuks ja see on tulnud Euroopa Liidust.
Üks murettekitav probleem on ehitusliku projekteerimise seadusloome, teine see, et meil puuduvad ehitusnormid. Eurokoodeksite järgi küll projekteeritakse, kuid lisaks on standardid, mida võetakse kui kokkuleppelisi norme. Standardid ei ole vabalt kättesaadavad ja neid käsitletakse normidena, mis ei ole õige. Kohalike omavalitsuste ametnikud eeldavad standarditest kinnipidamist ja on standardid seadustanud. Iga kohalik omavalitsus teeb oma määruse ehitusloa taotlemiseks. Eesmärgiks peaks aga olema, et ehituslik projekteerimine toimiks kogu Eesti riigis ühtemoodi.
EPBL pressiteade
22.01.2008
2007. aastal viis Eesti Konjunktuuriinstituut Eesti Projektbüroode Liidu tellimusel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi finantseerimisel läbi Eesti projekteerimisturu uuringu.
Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade Eesti projekteerimisturust, selle probleemidest ja arenguperspektiividest. Terviklikud käsitlused ja ametlikud andmeread Eesti projekteerimisturu kohta seni puudusid. Projekteerimisturg väärib tähelepanu ka põhjusel, et viimastel aastatel on see olnud kiire ehitustegevuse kasvu ja seega ka eduka majanduskasvu üheks oluliseks tagajaks.
Uuringus käsitleti projekteerimisturuna arhitektuurset ja ehituslikku insener-tehnilist projekteerimist ja nõustamist, linnaplaneerimist ning maastikuarhitektuuri. Analüüs tugineb erinevatele ametlikele andmeallikatele (Äriregister, Statistikaamet jt), samuti EKI poolt läbi viidud projekteerimisfirmade küsitlusele.
Uuringu andmeil on ligi 500-s projekteerimisturu ettevõttes hõivatud üle 2000 töötaja. Realiseerimise netokäive projekteerimisturul ulatus 2005. aastal 1,4 mld kroonini, 2006. aastal tõenäoliselt ligikaudu 1,7 mld kr ja 2007. aastal ligi 2 mld kroonini. 2005-2007 olid projekteerimisturu kiire kasvu aastateks.
Regionaalselt paiknevad projekteerimisettevõtted võrdlemisi Tallinna-keskselt. Tallinnas ja Harjumaal asus 72%, Tartumaal 12%, Pärnumaal 5%, ülejäänud maakondades kokku 11% ettevõtetest. 88% ettevõtetest tegutses maakonnakeskustes.
Uuring näitas, et arhitekti- ja inseneribüroode näol on tegemist valdavalt väikeste ettevõtetega. Nn rea keskmine (mediaanne) arhitekti- või inseneribüroo on 2 töötaja ja alla 1 mln kroonise käibega (0,8 mln kr). Vaid 53 ettevõtet (11%) on 10 või enama töötajaga, kuid neis on hõivatud 52% töötajaist, nad andsid 55% käibest ja ligi poole kasumist.
Eesti projekteerimisettevõtete tugevaiks külgedeks on professionaalne kaader, hea tehnoloogiaalane pädevus, pidev enesetäiendamine ja tehnilise taseme täiustamine, hea loominguline potentsiaal.
Ettevõtete küsitlus näitas, et nõudluse kasvuga viimastel aastatel on kaasnenud terav tööjõupuudus, vajalik oleks noorte spetsialistide riikliku koolitustellimuse suurendamine. Projekteerimisala spetsialistide vähesus on häirivaks teguriks 84% ettevõtetele. Negatiivselt mõjutavad projekteerimisfirmasid ka liigne bürokraatia ja ärihuvide domineerimine heade projekteerimistavade üle, samuti normatiivdokumentide halb kättesaadavus.
Arengueelduste realiseerumine lähiaastatel sõltub üldisest majandusolukorrast. Eeldatavasti jätkub nõudluse kasv mitteeluhoonete ja eriti rajatiste projekteerimisele, samuti planeerimisele, vaid elamute projekteerimise nõudlus võib ajutiselt väheneda. Tõenäolisest tiheneb konkurents nii Eesti kui ka välisettevõtetega.
Eesti projekteerijate töövisiidist Madridi
26.11.2007
10-13.novembril 2007 külastas Eesti Projektbüroode Liitu (EPBL) kuuluvate projekteerimisfirmade esindajate delegatsioon Madridi.
Töövisiit toimus Hispaania Projekteerimisfirmade Liidu (TECNIBERIA) kutsel ja korraldusel.
Töövisiidist võtsid osa Tõnis Tarbe (Tõnis Tarbe OÜ), Lembit Talli (Sweco Projekt AS), Andres Saar (Nord Projekt AS), Teet Aava (Pärnu EKE Projekt AS) ja Madis Maddison (Projektkeskus OÜ).
Nõupidamisel TECNIBERIA-s andsid lühiülevaate liidu tööst ja tegemistest nii EPBL kui ka TECNIBERIA esindajad, samuti selgitati delegatsioonides osalevatele arhitekti- ja inseneribüroode tegevust.
Eesti projekteerimifirmade esindajatele pakkus huvi TECNIBERIA aktiivne tegevus erialaste koolituste korraldamisel oma liikmeskonnale ning selle finantseerimine EL struktuurivahenditest.
Hispaania projekteerimisbürood olid huvitatud kolmandatele turgudele sisenemisest, näiteks sellest kuidas oleks võimalik teostada koostööprojekte Kesk- ja Idaeuroopas. Visiidi tulemusena on juba algatatud mõttevahetust ühistööks Moldaavias.
Lisaks nõupidamisele Hispaania Projekteerimisfirmade Liidus külastas Eesti delegatsioon Hispaania projekteerimisbüroosid Madridis - GETINSA ja EFORB.
Otse loomulikult tutvuti ka Madridi vaatamisväärsustega, eriti aga Madridi nii ajaloolise kui ka kaasaegse arhitektuuriga.
Hispaania poolel osalesid:
Ms Mercedes Muños Zamora (TECNIBERIA)
D. Antonio Casares Peinado (EUROESTUDIOS)
D. Abraham Garcia (ARDANUY INGENIERIA)
D.Pascal Roussel (GETINSA INGENERIA, SL)
D. Loic Colodrón Sesemann (Engineering for Business Working Team, SL)
D. Carlos Peña Barredo ja D. José Garcia-Miguel (AUDING)
Lugupidamisega,
Mauno Inkinen
Tegevdirektor
EPBL pressiteade
18.09.2007
Insenerkonsultantide Rahvusvaheline Föderatsiooni (FIDIC) aastakonverents 2007 toimus Singapuris
Insenerkonsultantide (projekteerijate) aasta tippsündmus – FIDIC aastakonverents 2007 teemal "Globaalsed teenused, täiuslikum partnerlus" (Global Services, Enhanced Partnerships) toimus 9-13. septembril 2007 Singapuris.
Kuna projekteerimine on maailma suurim intellektuaalne tööstusharu ja projekteerijad kogu maailmast tunnevad suurt huvi globaalsete teenuste osutamise järele, arutati FIDIC konverentsil selle tööstusharu võimalusi, väljakutseid ja lahendusi, et paremate partnerlussuhete kaudu tagada globaalsete teenuste kvaliteeti. Konverentsil oli pearõhk asetatud töögruppidele ja nende tööle. FIDIC konverentsist võttis osa 550 osavõtjat, 65 riiki, töötas 9 töögruppi, 9 koordinaatorit, 37 ettekandjat.
Vast kõige põnevamateks arutelude teemadeks oli projekteerimise (insenerkonsultantide teenuste osutamise) uute kavandatavate juhendmaterjalide koostamine (FIDIC Guidelines for the Definition of Services; The Consultants Brief - A Guide for Clients and consultants; Construction Monitoring Scope Guide): http://www1.fidic.org/conference/2007/talks/tue/sol2/thornton.pdf
FIDIC 2007 konverentsist, sellele eelnenud FIDIC tegevdirektorite nõupidamisest ja konverentsile järgnenud FIDIC üldkoosolekust võttis osa Eesti Projektbüroode Liidu tegevdirektor Mauno Inkinen.
EPBL pressiteade
10.07.2007
Kutsete süsteemi arendamisest
06.07.07. ilmus ajalehes Postimees artikkel "Arhitektide Liit plaanib karmide kutsenõuetega turgu korrastada", milles on juttu sellest et Eesti Arhitektide Liit plaanib karmide kutsenõuetega turgu korrastada, tehes selleks vastavad seadusemuudatuse ettepanekud.
Nii Eesti Arhitektide Liidu (EAL) kui ka Eesti Ehitusinseneride Liidu (EEL) eesmärgiks on arendada oma liikmete kutseoskusi ja neile on antud õigus omistada kutsekvalifikatsiooni ja korraldada muud kutsega seotud tegevust oma kutsealal. Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) projekteerijate tööandjate organisatsioonina toetab koostööpartnerite taolist tegevust.
Kuigi Eestis on arhitekti ja ehitusinseneri kutsete omistamise süsteem vastavalt Euroopa Liidu direktiivile vabatahtlik, vajavad Eesti õigusaktid arhitekti ja ehitusinseneri tööalaste kutsete omistamise osas ometi täpsustamist ja täiendamist, arvestades Euroopa Liidu vastavaid seadusandlikke dokumente. Eesti Projektbüroode Liidu üldkoosolek käesoleva aasta aprillis arutas arhitekti ja ehitusinseneri kutsete omistamise süsteemiga seonduvaid küsimusi ja soovitas aktiivselt jätkata arhitekti ja ehitusinseneride kutsete süsteemi arendamist Eestis.
Kuna Eestis on ehitusvaldkonna tegevus reguleeritud Ehitusseaduse, Planeerimisseaduse ja vastavate määrustega, saatis Eesti Arhitektide Liidu üldkogu, Eesti Ehitusinseneride Liidu esinduskogu ja Eesti Projektbüroode Liidu üldkoosolek pöördumise majandus- ja kommunikatsiooniministri poole, milles tehakse ettepanek algatada Ehitusseaduse muutmine, lisades §47 lg2 p.1 viide Euroopa Liidu kutsete süsteemi tunnustamise ja vastutava spetsialisti volituste ulatuse määramise kohta ning p.2 selle kehtimise aeg eesmärgiga see punkt paariaastase puhveraja möödudes kehtetuks tunnistada. See tähendab aga seda, et vastutaval spetsialistil peab siis tegutsemiseks olema omistatud vastaval eri- ja ametialal kutse Kutseseaduse või Euroopa Liidu liikmesriigi vastava regulatsiooni ulatuses.
EPBL pressiteade
09.07.2007
Märgukiri AS-i Tallinna Vesi uue äripraktika suhtes <
| 
